Õues õppimine on ürgseim õppimisviis. Tuhandeid aastaid on nii noored kui vanad läinud elu ja olemise murdehetkil sügavale metsarüppe päevadeks ja nädalatekski. Seal, koos puude, loomade ja lindudega tuleb uus taipamine, mis on abiks nii õppijale kui metsale tema ümber.

Taolisest õppimisviisist on palju järel meie keeles ja rahvapärimustes. Tuul, taevas, õhk, mets ja puud on õpetajateks nii regilauludes kui muinasjuttudes. Samast lähtusid C. R. Jakobson ja Johannes Käis meie koolikorraldust kujundades. Tänapäeval on ka teised maailma maad meile järele jõudmas – õues õppimise teemal kaitstakse arvukalt väitekirju, seda kasutatakse lasteaedades, koolides, ettevõtlus- ja juhtimiskursustel üha enam kogu maailmas.

Ka meie oma koolimetskondade liikumine mõned aastakümned tagasi puhkes õide Johannes Käisi õpilase, haridusminister Ferdinand Eiseni toetusel. Küllap see on põhjuseks, miks paljud koolid ja õpetajad, samuti ka õpilased, ettevõtjad ja poliitikud on huvitatud koolimetsade liikumise ja õues õppimise edendamisest. Üle poolesaja kooli on võtnud kontakti Eesti Koolimetsade Ühendusega ja küsinud nõu, millest pihta hakata