Eesti Looduse fotov�istlus
1/2012



Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

matkarada
Suure maantee matkahetk

Meie põhimaanteedel sõites värskendab pikka autosõitu väike peatus matkarajal, seda muidugi juhul kui kiire pole. Seljasirutus, värske õhk, hetk endale ja loodusele, tee ja munaleib. Eriti meeldib see lastele.

Tuul toob põldudelt tuisulund üle Peterburi maantee. „Kas me ikka peame selle ilmaga sõitma,” närvitsen kõrgendatud häälega tagapingil. Meil on kaasas termos teega – vahepeatus Viitna järve ääres on teekonnale sisse planeeritud. Nii on see võimaluse korral alati – eriti mõnus on sügiskuldne matkake ümber väiksema järve – Linajärve – vahepeatuseks paraja pikkusega rada, kus harva kohtab kaasteelisi. Selliseid matkaradu, mida otse suurte maanteede kõrvalt väisata, pole palju. Veel on hea kiirkäiguga haarata jupikest Viru raba, kus vaatetornini jalutades kohtab muudel aastaaegadel teisigi matkajaid, kuid talvel on ettekäidud tee lausa plussiks. Iklani viiva maantee äärde jääb kõrgeid vaateid pakkuv Luitemaa vaatetorn ja Tartu maantee veerde Saula Siniallikad.

Talvel on matkarajad looduspeatuseks mugavaimad paigad – sageli on parkimiskohad lahti aetud (eriti Luitemaa teetasku), matkarada näitab kergemat kõnnisihti ka tuisanud teega (laudteedel tasub olla libeda ja lumekuhjaga astudes ettevaatlik, samuti kevadlibedaga Siniallikatel). Muidugi tahvlitel viidatud taimi ja rändlinde ei kohta, on vaid mõnusad lumevaated ja ilma suuremate ambitsioonideta jalutuskäik, mis vahel piirdub ainult raja algosaga.
Tangime Viitna poest teise päeva kaneelisaiu ja püüame end laiemasse teeperve mahutada. Parkla on kinni tuisanud, mis tähendab, et labidas peaks igaks juhuks kaasas olema. Linajärve kallas on samuti tuisulund täis ja madalale kaardunud okstega rada pole praegu kiiresti sumbatav. Küll aga viivad suured mehe saapajäljed maanteelt Pikkjärve kaldale. Suvel on see rahvarohke paik, vaatamiseks aga parem just talverahus. Tundub, et ka armastatud – peale meid keerab parklalumme üks kõrge autoga dþiibiomanik. Kahlame tuisutuules mööda metsateed lageda järverannani, rohkemat polegi vaja. Kuigi teejoomisest ei tule loomulikult suuremat välja, oleme saanud argisel teel imelised paarkümmend minutit. Lumemütsidega postkaardiliku metsa ja tuisuhämuse järvevaate. Pealegi käisime Kalevipoja vähkremisasemel. Mida lapsed õhtul sellest sõidust kõige rohkem mäletasid?



Malle Pajula
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013