Eve Mägi
Varrak, 2010, 224 lk

Varrak sarja „101 Eesti ...” neljas raamat on pühendatud lindudele: nende välimusele, levikule, käitumisele ja käekäigule muutuvates loodusoludes. Valitud on 101 liiki rohkem kui kahesajast Eestis pesitsevast linnuliigist.
Raamatu autor ornitoloog Eve Mägi oskab kogenud linnuvaatlejana välja tuua kõige olulisemad määramistunnused ning rääkida lindude elukommetest asjatundlikult ja huvitavalt, teaduslike terminitega üle pakkumata.
Et autor on pikka aega töötanud Matsalus, on tema valikus rohkelt esindatud rannaniitude, luhtade ja roostike asukad. Mulle kui sisemaa inimesele oli lugemine seetõttu veelgi huvitavam. Värvikireva ristpardi või kisakõrist meriski kirjeldus suisa tekitab igatsuse kevadise lääneranniku järele.
Esindatud on ka teada-tuntud inimelamute ümbruse ja linnade linnurahvas: näiteks hakid ja piiritajad, kes näiteks ka Annelinna paneelmajade seinaurgetesse oma pesi rajavad. Samuti on juttu tuntud talvistest linnumajakeste külalistest ning sellistest põlistest metsalindudest nagu pasknäär ja musträhn.
Teatmeteosest värvikamaks muudavad raamatu toredad võrdlused. Näiteks pesas kaelad õieli toitu ootavaid väänkaelapoegi võrdleb autor kimbukese väikeste madudega. Tõepoolest, nad ju sisisevad!
Samuti on lisaväärtuseks autori isiklikud tähelepanekud, sealhulgas meenutused kaunishingelisest hahaemast, kes korjas pesamaterjaliks ainult merihumuri eelmise aasta kollaseid varsi ning valmistaski eriti kauni välimusega munemispaiga, ning kormoranidest, kes kasutasid oma ehitustöös randa uhutud prahi seast leitud barbinuku.
Veel üheks plussiks on värvifotod, enamikul nähtavad olulised määramistunnused,pildid täidavad ka lihtsalt illustreerivat ülesannet. Tegu on hariva teosega, mis motiveerib binokli ja linnumäärajaga looduses uitama. Kes aga linnulaulu kuulda tahab, mingu kohe metsa – kakud juba huikavad!