Meri põhjapooluse lähedal absorbeerib süsihappegaasi sedavõrd suurtes kogustes, et hapestuv vesi hakkab lahustama koorikloomade kesti ning limuste kodasid, kinnitab prantsuse teadlane Jean-Pierre Gattuso.
Teravmägede ümbruses tehtud uuring kinnitab, et olukord on seni arvatust palju hullem. Okeanograafid ennustavad, et aastaks 2018 on ohtlikult happeliseks muutunud kümnendik Põhja-Jäämerest, 2050. aastaks aga juba pool. Ja järgmisel aastasajavahetusel pole koorikloomadele ja kodadega limustele asu enam üheski arktilise ookeani osas. Üheks kõige ohustatumaks liigiks peetakse paljude mereloomade tähtsat toiduobjekti, meretigu eestikeelse nimetusega tavaline tiiblimulane (Limacina helicina). Hapestumine on probleem kõigis ookeanides, madala temperatuuriga veekogudes on muutused aga gaasi parema lahustuvuse tõttu eriti kiired. Gattuso hinnangul tõuseb maailmamere happesus tasemele, mida pole olnud viimase 20 miljoni aasta jooksul.