Viimati köitis Greenpeace Eestimaa laiema avalikkuse tähelepanu poolteist aastat tagasi, kui Paldiski sadamas peatati Probo Koala mürgilaev. Tagantjärele võib öelda, et see oli suur õnnestumine, kuna meie valitsus reageeris kiiresti. Kui tihti on Greenpeace’i tegevusel otseseid positiivsed tagajärgi, sellest räägib Greenpeace Nordic Helsingi osakonna pressiesindaja Satu Pitkänen, kes poolteist kuud tagasi viibis Tallinnas.

Eesti, Läti, Leedu on ainsad Euroopa Liidu maad, kus Greenpeace’il pole oma kontorit. Miks see nii on?
Greenpeace laiendas oma tegevust Euroopasse 1980. aastatel. Esimesed kontorid avati suurtes riikides. Hiljem mõisteti, et mida vähem on selliseid kontoreid, seda vähem on ka bürokraatiat ning loodi eraldi Greenepeace Central and Eastern Euope, kuhu kuulub palju Kesk-Euroopa maid, ning Greenpeace Nordic, mis vastutab tegevuse eest kõigis Põhjamaades. Balti maid tookord hulka ei võetud. Nüüd, kui Euroopa keskkonnaasjad on suhteliselt heas korras, ei taheta enam huupi rahvusvaheliselt raha jagada, vaid abi suunatakse pigem Kolmanda Maailma maadesse, Aasiasse ja Aafrikasse, kus häda on suurim.

Tegelikult tundub, et Eestis on puudu üks äärmuslikum roheliste organisatsioon ehk kiire reageerimisrühm nagu Greenpeace. Vahel oleks meil ikka abi vaja…
Greenpeace’i toimimispõhimõtteid võib järgida Greenpeace’i kuulumata!
Ka Greenpeace on kunagi alustanud nullist oma nime ehitamist. Kampaaniaid võib teha ka ilma nimeta ja sedapidi hankida kogemusi. Aega see muidugi võtab. Greenpeace’i loojatestki on osa juba surnud…

Paljud tavakodanikud peavad Greenpeace’i ekstreemseks organisatsiooniks, et see ei tee kompromisse. Kui tihti istub Greenpeace asjaosalistega laua taha ja on valmis asju arutama?
Kampaaniate lähtekoht on just see, et asjaosalised kaasataks nõupidamistesse. Kahjuks vahel need arutelud ei vii kuhugi. Kuid alati antakse võimalus nõupidamiseks. Tehakse ka kompromisse, aga mitte keskkonna arvelt.

Kas Greenpeace on oma minevikus kasutanud vägivalda?
Mitte kunagi! Greenpeace’i toimimisaluste esimene nõue on vägivallatus!

Kuhu paigutab Greenpeace ennast roheliste organisatsioonide skaalal? On ta äärmuslik või keskmiselt rahumeelne?
Kindlasti äärmuslik, kuigi on ka olemas organisatsioone, kes kasutavad vägivalda ja on järelikult veel radikaalsemad. Meie esmane mõjutamisvahend on lobby ja arutelu. Muud tegutsemisviisid on siis need, mida kõige rohkem näeb avalikkuses.

Jah, n-ö protestid sündmuskohal. Riskantsed kalalaevadele külje alla ujumised ja plakatite kinnitamised. Aga kuidas hoiate oma usaldusväärsust, kas organisatsiooniliikmed ja annetajad nõuavad ka näiteks tulemusi?
Greenpeace’il pole liikmeid. Tegutsemise eest vastutab juhtkond. Kuid oleme loomulikult vastutavad raha annetavate inimeste ees. Kui nad pole rahul, on see kohe näha annetuste vähenemisest. Põhjamaades on aga annetused aasta-aastalt kasvanud.

Kas Soomes on Greenpeace hästi vastu võetud? Kui kaua juba seal tegutsete?
Soomes äratab Greenpeace vastuolulisi tundeid oma metsakampaaniatega – Soome on ju tuntud metsatööstusmaa ning soomlastel on raske aru saada, et meie metsamajanduses on midagi viga. Seepärast Soomes, eriti põhja pool, just Greenpeace’ist eriti ei peeta. Teisest küljest on rahaannetused pidevalt kasvanud, mis näitab, et Greenpeace’i ka hinnatakse.
Soomes alustas Greenpeace 1989. aastal, aga juba 10 aastat hiljem lõpetati tegevus, et aasta hiljem uuesti alustada Greenpeace Nordic juhtimise all.

Kas on mõnda näidet tuua, mil Greenpeace’i tegevusel on olnud n-ö käegakatsutavalt positiivsed tagajärjed?
1980-ndatel ja 1990-ndatel mõjutas Greenpeace vaalapüügile keeldu kehtestama ja samuti tuumajäätmete merre uputamise plaanist loobuma.
Paldiski sadamas peatati Probo Koala sügisel 2006, see oli meie viimase aja “nähtavamaid” võite. Probo Koala oli vedanud mürgijäätmeid Elevandiluuranniku pealinnast Abidjanist, kus see tappis suure hulga inimesi ning Eesti valitsus otsustas meie protestile reageerida ja pidas laeva kiiresti kinni.
Soomes praegu toimiv Neste-vastane protest mõjutas rootslaste bensiinijaamaketti OKQ8 loobuma Neste Indoneesia palmidest toodetud kütuse müügist.

Kas Greenpeace’il kui organisatsioonil on olnud n-ö oma Summer of Love ehk aeg, mil ta tegevus tõmbas kogu maailma tähelepanu? Või on see just praegu?
Tähtsaim kasvuperiood oli 1980-ndatel ja 1990-ndate alguses. Greenpeace’i nimi köitis avalikkuse tähelepanu pärast seda, kui 1985. aastal uputati Greenpeace’i laev Rainbow Warrior Uus-Meremaal.
See ja kasvav keskkonnateadlikkus Euroopas tõstsid annetuste määra võimsalt. Viimasel aastal on siiski aimata üldist langustendentsi.

Mainisid, et Ameerikas on üha raskem kasutada ühte Greenpeace’i relva: kodanikuallumatust. Miks?
Enamikus maades teevad terrorismivastased seadused kodanikuallumatuse raskeks. Ma ei tea täpselt, milline on USA seis, aga seal on raske viia läbi meeleavaldusi ilma loata. Ja Greenpeace’i tembud ei küsi tavaliselt luba… Ilma loata korraldatavate protestide eest ähvardab juba mitmeaastane vanglakaristus. Ka Soomes süüdistab politsei teinekord piiride ületamises.

Üks põhiline teema, millega Greenpeace tegeleb, on süvamere kalapüük põhjatraaliga. Miks traallaevadega kalapüük on ohtlik?
Süvameredes tegutsevad traallaevad isegi üle tuhande meetri sügavusel. See on nii sügaval, et praeguse hetke teaduslikud uurimused pole veel suutnud kaardistada suurt osa merepõhjast, selle ökoloogiat, loomi ja taimi. Põhjatraal, mille vähendatud mudelit saab näha Tallinna meremuuseumis,on tohutu suur raskusega varustatud võrk, mis hävitab merepõhja loodust, sellest üle kraapides. Lisaks on traalimine ka kalapüügivahendina tohutult hävituslik, sest selle põhjustatud kõrvalmõjud (liigid, mis jäävad surmavõrku kogemata) on väga suured. Püütakse kinni hulk alamõõdulisi kalu ning traalipüük on ohtlik kalavarudele üldiselt.

Inimesed, Greenpeace’i aktivistid, kes sõidavad traallaevade juurde ja sukelduvad, et protestikirju laevadele kinnitada, teevad üliohtlikku tööd. Kas nad on saanud eriväljaõppe?
Oleneb sellest, mida nad teevad. Üldiselt on nad end ise harinud: tegelenud sukeldumisega, laevajuhtimisega, mägironimisega. Greenpeace korraldab ka koolitusi, aga enamasti neis õpetatakse vägivallatu toimimise printsiipe.

Mitu laeva Greenpeace’i käsutuses on? Esperanza – see peatas 2001. aastal Eesti traallaeva Atlandi ookeanil; Arctic Sunrise, mis käis Tallinnas Greenpeace’i tutvustamas…
Kolm. Veel on Rainbow Warrior II.

Kas Greenpeace’il on ka autosid ja muid liikumisvahendeid, mis väljendavad Greenpeace’i tähelepanu all olevaid valdkondi?
Mõnel Greenpeace’i kontoril on ka autosid, aga näiteks Soomes kasutame üüriautosid, kui vaja. Üritame loomulikult liikuda võimalikult keskkonda hoidval viisil. Esperanza loodab hakata sõitma elektrimootoriga. Rainbow Warrior purjetab, aga alati pole see võimalik.

Kuidas Sina, Satu, sattusid Greenpeace’i? Mida seal täpselt teed?
Olen praegu pressiesindaja. Liitusin Greenpeace’iga 2002. aastal algaja-harjutajana, pärast seda jäin veel tööle Greenpeace’i Praha kontorisse. Siis jätkasin õpinguid Soomes ja töötasin Greenpeace’i juures vabatahtlikuna, enne kui mind palgati kaks kevadet tagasi Helsingi kontorisse.

Kas oled ise mõnest aktsioonist, demonstratsioonist, protestist osa võtnud?
Jah, aastatel 2002–2006 osalesin mitmes Greenpeace’i protestis, näiteks Kanada merealadel kohtasime Eesti kalalaevu ja osalesin näiteks Iraagi-vastase sõja protestides Rotterdami ja Antwerpeni sadamates.

Kuidas oskad nii hästi eesti keelt?
Õppisin eesti keelt võõrkeelena Tartu ülikoolis aastatel 1996–1997, hiljem jätkasin veel eesti keele ja kirjanduse õpinguid Rootsis Lundi ülikoolis, paar korda käisin veel ka suvekursustel Tartus.

Kuidas sujub Soome Greenpeace’i Neste- vastane kampaania seoses protestiga palmidest toodetud kütuse vastu, mis põhjustab Indoneesia metsade hävimist?
Hästi. Avalikkus ja press arvestavad meie väidetega ja me jätkame seda kampaaniat. Greenpeace ei ole veel välja öelnud oma nõudmisi, oleme alles dialoogi staadiumis. Jätkame iganädalasi proteste Neste vastu.

Kui mõni eestlane tahaks hakata Greenpeace’i aktivistiks, kuidas oleks see võimalik?
Tuleb võtta ühendust Greenpeace International’iga Amsterdamis, sest kõik maad, kellel puuduvad oma kontorid, kuuluvad International’i alla. Võib ka helistada Helsingi kontorisse ja vestelda seal olevate inimestega. Helsingis tegutseb väga hea rahvusvaheline aktivistide rühm, kes kõik räägivad nii soome kui ka inglise keelt, ja kindlasti sedaviisigi võib pääseda juurde.

Mis plaanid on Eestiga tulevikus, kui neid üldse konkreetselt on?
Isiklikult tahan jätkata koostööd näiteks Looduse Omnibussiga ja jälgin keskkonnauudiseid Eesti meedias. Eriti olen huvitatud Balti energiapoliitikast.

Greenpeace tegutseb

Greenpeace toetab aktiivselt uurimistööd, mille eesmärgiks on leida ja arendada paremaid lahendusi, mis tekitavad vähem keskkonnakahju: ilma kloorita paber, osoonikihti hävitavate gaasideta toimiv jahutustehnika ja Smile-auto, mille bensiinikasutus on vaid 3,5 liitrit. Need on kolm maailma muutnud näidet. Greenpeace loodi Kanadas aastal 1971 protestiks Ameerika Ühendriikides Alaskas läbiviidavate tuumakatsetuste vastu. Vaalapüügi vastase kampaaniaga alustati samuti 1970. aastatel.
1980-ndatel mäletatakse Prantsusmaa poolt Polüneesias korraldatud tuumaplahvatuste vastase kampaaniaga seotud sündmusi. Aastal 1985 uputas Prantsuse salaluure Greenpeace’i lipulaeva Rainbow Warrior.