Elevandi aju uurinud USA ja Aafrika teadlased kirjutavad Brain Research Bulletin (2006) artiklis, et elevandid suudavad mõelda
mitmete probleemide üle, õppida, omandada uusi oskusi.

	WWF

Aafrika elevandi (Loxodonta africana) aju kaalub ajakirja andmeil 6000 grammi ning moodustab 0,08 protsenti tema kehakaalust (kuni seitse ja pool tonni).
Inimese aju kaalub 1350–1450 grammi (keskmiselt kaks protsenti kehakaalust, kusjuures naiste aju on kergem). Seega on inimese aju elevandi omast neli korda kergem.
Kas elevandi kohta võib öelda “intelligentne loom”?

Lein korjuse juures
Vaid primaadid ning elevandid suudavad valmistada lihtsamaid töövahendeid. Näiteks kui elevandid uuristavad endale londiga maapinda väikese kaevu sarnase joomisaugu, siis katavad nad selle pärast ka puukoorest korgiga kinni. Korgi teevad nad parajaks mäludes.
Elevandid talletavad paljudeks aastateks mällu teekondi toitumis- ja joogikohtadele. Nad leinavad karjakaaslase surma puhul – seisavad vaikselt korjuse kõrval. Savannis lebava pühvli korjuse kõrval nad nõnda ei seisatu.
Elevandil on pikk mälu, kirjutab Brain Research Bulletin. Öeldakse, et elevandid ei unusta kunagi.

Kõrv kui kuuldetoru
Teadlased on tõestanud, et looma aju suurus ei olene kere suurusest, sest lihasmass ei vaja sedavõrd rohkem närvikudet. Peamiselt on aju suurenenud vastavalt arukuse ning meelte arengule.
Elevandi ajus on hästi arenenud kolm piirkonda: otsaju oimusagar, mis tuvastab helisignaale ja osaleb meeldejätmises, otsaju haisteaju ning väikeaju (liigutuste koordineerija).
Elevandid ei kuule nii nagu inimesed, nad kuulevad rohkem. Infraheli sagedusega alla 16 Hz, mida inimese kõrv ei taju, on elevandile kuuldav kümne kilomeetri raadiuses. Savannis elades kontrollib elevandi kuulmistaju 300 ruutkilomeetri suurust maa-ala.
Pikklaine ei sumbu looduses, see levib kaugemale. Inimesel on raske ette kujutada, millist müra kandub Tallinna loomaaia elevandi hiigelsuurtesse lehvikkõrvadesse Paldiski maanteel sõitvatest autodest, Kopli tööstusrajoonist või Muuga sadamast.